Vaiko Eplik ja Eliit Sylvester otsustab surra

Maailm ei tunne sinu valu
Võõras on talle on sinu piin
Maailm sult vabandust ei palu
Võidab ta lõpuks niikuinii

Kui sa tunned, et sa enam ei jaksa
Ületada kõiki takistusi teel
Kui sa tunned, et sa tahaksid surra
Veidi veel
Oo Sylvester
Veidi veel
Veidi veel

Maailm su pisaraid ei talu
Ta vaid sind murrab väljast-seest
Maailm eal põlvili ei vaju
Kardab vaid sinusuurust meest

Kui sa tunned, et sa enam ei oska
Ja on murdumas su mehine meel
Kui sa tunned, et sa enam ei jaksa
Veidi veel
Oo Sylvester
Veidi veel
Veidi veel

Su lihased päästavad meid jälle
No ütle, mis me ilma sinuta teeks
Nii hea on mõelda, et sa tuled
On mõelda hea, et oled teel
Jee

Kui kuskil köidikutes väänleb mõni neiu
KuI kuskil tunnelis plahvatab pomm
Oo
On mõelda hea, et ta pääseb
On hea mõelda, et lootust veel on
On lootust veel
Jee

Lalalalalalalalalalaa